Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
etet
Euroopa Komisjon

ELi laienemine

Mida EL teeb?

Celebration of the 20th anniversary of the 2004 EU enlargement

ELi laienemine on pikaajalise julgeoleku, rahu, stabiilsuse ja heaolu peamine liikumapanev jõud Euroopas. EL edendab ühiseid väärtusi, sealhulgas demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõiguste austamist, soodustades samal ajal majanduskasvu.

Laienemispoliitikat kohaldatakse ELiga ühinemise poole püüdlevate ja potentsiaalsete kandidaatriikide suhtes. ELi liikmeks saamine innustab ELiga ühineda soovivaid riike ellu viima demokraatlikke ja majandusreforme.

Komisjon aitab Euroopa Liiduga ühineda soovivatel riikidel täita vajalikud kriteeriumid ning toetab neid seonduvate majanduslike ja demokraatlike reformide elluviimisel.

ELi laienemispoliitika peamised eesmärgid on järgmised:

  • edendada rahu ja stabiilsust ELi piiride lähedal asuvates piirkondades;
  • parandada integratsiooni ja piiriülese koostöö abil inimeste elutingimusi;
  • suurendada Euroopa ettevõtjate ja kodanike jõukust ning võimalusi;
  • juhtida, toetada ja jälgida muudatusi ELiga ühineda soovivates riikides kooskõlas ELi väärtuste, õiguse ja normidega. 

Siiani on toimunud seitse laienemisvooru, mis on kõik muutnud nii Euroopa Liitu kui ka ühinevaid riike. Euroopa Liitu kuulub praegu 27 riiki. Praegu on ühinemisprotsessi kaasatud kümme kandidaati.

Kuidas laienemine toimub?

Millised riigid saavad ELiga ühineda?

Ühinemist saab taotleda iga Euroopa riik, mis austab ELi demokraatlikke väärtusi ning on pühendunud nende edendamisele. 

Riik saab ühineda ainult juhul, kui ta täidab kõik liikmesuse kriteeriumid.

Millised on ühinemise etapid?

Ühinemisel on kolm peamist etappi, mille kõik ELi liikmesriigid peavad heaks kiitma.

Ühinemisprotsessi ajal aitab komisjon ELiga ühineda soovivatel riikidel täita vajalikud liikmeks saamise kriteeriumid ning toetab neid seonduvate majanduslike ja demokraatlike reformide elluviimisel. Reformide tulemused peavad olema kindlad, kestlikud ja pöördumatud.

Kui läbirääkimised ja vajalikud reformid on mõlemat osapoolt rahuldaval viisil lõpule viidud, võib riik ELiga ühineda, kuid üksnes juhul, kui kõik ELi liikmesriigid on sellega nõus.

Tegevusvaldkonnad

Õigusriigi põhimõte

Kohustused, mida riigid peavad täitma enne ELiga ühinemist, ja kuidas EL toetab ühinevaid riike õigusriigil põhineva ühiskonna rajamisel.

Kodanikuühiskond

Mida teeb EL selleks, et toetada kodanike osalemist ühinevate riikide ühiskondlikus ja poliitilises elus?

Piirkondlik koostöö

Kuidas edendab EL koostööd ühiste probleemide lahendamiseks Lääne-Balkani piirkonnas?

Ühine piirkondlik turg

Lääne-Balkani riigid rajavad ühisturgu, et piirkond saaks enne ELiga ühinemist ühtsesse turgu paremini integreeruda.

Majandusjuhtimine

Majanduskriteeriumid, millele riigid peavad enne ELiga ühinemist vastama, ja kuidas toetab EL riike vajalike majandusreformide läbiviimisel.

Peamised saavutused

  • Laienemine on suurendanud jõukust, parandanud elatustaset ning tugevdanud demokraatiat ja julgeolekut nii ELis kui ka ühinemisprotsessis osalevates riikides.
  • ELi osalus Lääne-Balkani riikides on aidanud konflikti lahendada, edendada koostööd ja leppimist ning toetada piirkonda demokraatlike ja majandusreformide läbiviimisel.
  • EList on saanud maailma suurim ühtne turg, mis on muutnud ELi veelgi atraktiivsemaks kaubanduspartneriks. Alates 2004. aastast on ELi ülemaailmne rahvusvaheline kaubandus kasvanud, ulatudes 2023. aastal 5 triljoni euroni.
  • ELi majandus on kasvanud 27% alates 2004. aasta laienemisest, mil ELiga liitus 10 uut liikmesriiki.
  • Kogu Euroopat hõlmav moodne taristu ja ühendused 27 liikmesriigis on ehitatud tänu ELi investeeringutele ja fondidele.
  • Euroopa ühiskonnale on see kaasa toonud rohkem uuendusi, avaliku ja erasektori investeeringuid, kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumise, rangemad standardid ja suuremad võimalused.

Fookuses

Visit of Marta Kos and Glenn Micallef, European Commissioners, to Slovenia
Ühine noorte poliitikadialoog volinike Marta Kosi ja Glenn Micallefiga

Nova Goricas, mis on üks 2025. aasta Euroopa kultuuripealinnadest, toimunud üritusel osales kokku 40 noort. See rühm esindas noori ELi liikmesriikidest, Lääne-Balkani riikidest ja Euroopa naabruses asuvatest riikidest. Paljud neist tegelevad aktiivselt noorsootööga või töötavad või osalevad vabatahtlikus tegevuses sellistes organisatsioonides nagu Euroopa noored föderalistid. Samuti on mõned neist noored Euroopa saadikud.

Lisateave

Seotud teave