Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
etet
Euroopa Komisjon

Suhted Euroopa Ombudsmaniga

Euroopa Ombudsman võib vastu võtta ja uurida ELi institutsioonide või muude ELi organite võimaliku haldusomavoli kohta esitatud kaebusi.

Euroopa Ombudsman ja komisjon

Ombudsman algatas 2022. aastal 348 uurimist (2021. aastal 338), neist 197 seoses komisjoniga (2021. aastal 210).

Suurim osa ombudsmani uurimistest puudutas jätkuvalt komisjoni kui kodanikega kõige tihedamalt kokku puutuvat institutsiooni (57,1% uurimistest; 2021. aastal 56,8%).

Igal aastal nõustub komisjon ligikaudu kolmveerandiga Euroopa Ombudsmani esitatud ettepanekutest (lahendusettepanekud, parandusettepanekud ja soovitused).

2022. aastal lõpetatud 330st uurimisest 152 puhul lahendas need institutsioon, saavutati täielik või osaline lahendus või nõustusid institutsioonid parandusettepanekutega. 122 juhtumi puhul haldusomavoli ei tuvastatud, 42 juhtumi puhul ei olnud edasisi uurimisi vaja ning haldusomavoli tuvastati ainult 15 juhtumi puhul (4,5%).

2022. aasta juhtumitest 152 puhul (46,1%) lahendas need institutsioon või saavutati lahendus. 122 juhtumi puhul (37%) ei tuvastatud lõpuks haldusomavoli. 42 juhtumi puhul (12,7%) ei olnud edasisi uurimisi vaja. 15 juhtumit lõppesid haldusomavoli tuvastamisega. 4 juhtumit (1,2%) menetleti kohtus. 1 juhtumi puhul (0,3%) lükati lahendus tagasi.

2022. aastal lõpetati 95,5% uurimistest haldusomavoli tuvastamata kahel põhjusel: kas seetõttu, et haldusomavoli ei esinenud, või seetõttu, et saavutati pooli rahuldav tulemus.

Hea haldustava edendamine

Komisjoni eesmärk on tagada hea haldus. Ombudsman uurib kaebusi hoolikalt ja lõpetab need enamikul juhtudel ilma komisjoni haldusomavoli tuvastamata.

Kui ombudsman esitab soovitusi, lahendus- või parandusettepanekuid, võtab komisjon neid enamasti arvesse.

Mõnel juhul ei saa komisjon aga ettepanekuid järgida kas avaliku huviga seotud põhjustel või seepärast, et ta ei nõustu nendega. Sellistel juhtudel selgitab komisjon oma seisukohta.

Viimased uudised

Oma viimases, 2023. aasta mais avaldatud aastaaruandes osutas ombudsman mitmele komisjoniga seotud tähtsale juhtumile.

  • Ombudsman algatas uurimise veendumaks, et komisjon tagab ELi ühise põllumajanduspoliitika suhtes huvide tasakaalustatud esindatuse, ning tegi ettepaneku, et komisjon avaldaks ennetavalt rohkem teavet #NewCap rakendamise riiklike kavade kohta ning et #EuAgri kohtuks rohkemate mittepõllumajandussektori esindajatega.
  • Ta algatas uurimise selle kohta, kuidas komisjon tagab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise konventsiooni raames läbipaistva suhtluse tubakatööstusega (koosolekute kirjalikud protokollid, dokumentidele juurdepääsu küsimused).
  • Pärast BlackRocki juhtumi uurimist väljendas ombudsman heameelt Euroopa Komisjoni tehtud ettepaneku üle tagasi lükata pakkujad, kellel on ametialane huvide konflikt.
  • Uurimises, mis käsitles seda, kuidas komisjon lahendab nn pöördukse efekti olukordi, palus ombudsman komisjonil töökohad ajutiselt keelata, kui riske ei ole võimalik korvata või piiranguid ei ole võimalik järgida, ning avaldada otsused töötajate uute töökohtade kohta kiiremini.
  • Ta algatas avaliku konsultatsiooni ELis keskkonnaasjade üle otsustamise läbipaistvuse teemal (ja võttis 2023. aastal järelmeetmeid).
  • Ombudsman küsis taaste- ja vastupidavusrahastu suhtes komisjonilt, kuidas komisjon kavatseb tagada taastefondi kulutustega seotud aruandluskohustuse, et üldsus näeks hõlpsasti, mis projekte rahastatakse ja kas lubatud vahe-eesmärgid on saavutatud. Ombudsman sai ka kaebusi Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaade, Rootsi ja Taani taastekavaga seotud dokumentidele juurdepääsu andmisest keeldumise kohta. Oma analüüsides rõhutas ombudsman, et taaste- ja vastupidavusrahastu tähtsus peab kajastuma ka läbipaistvusstandardite ranguses.
  • Ombudsman avaldas ELi haldusasutustele mitu praktilist soovitust tööalaste teksti- ja kiirsõnumite säilitamise kohta. Soovituste järgi tuleks tööalaseid teksti- ja kiirsõnumeid käsitada ELi dokumentidena, võtta nende lihtsaks ümberkodeerimiseks kasutusele tehnoloogialahendused ning töötajatel peaksid olema selged juhised, kuidas selliseid sõnumeid säilitada. Ombudsman märkis, et komisjon lubas anda välja täiendavad suuniseid selliste nüüdisaegsete suhtlusvahendite kohta nagu lühisõnumid.
  • Kuna dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemisel esineb järjest rohkem viivitusi, algatas ombudsman selles küsimuses uurimise. Ta uuris seda, kui palju aega kulub komisjonil üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemiseks.
  • Ombudsman kritiseeris komisjoni viivitust Horvaatia ametiasutuste piirihalduse seiremehhanismi loomisel. Ta palus komisjonil anda ajakohast teavet seiremehhanismi toimimise ning selle sõltumatuse ja tõhususe kohta. Samuti palus ombudsman komisjonil talle 2023. aasta alguseks teatada, milliseid samme on komisjon astunud, et tugevdada ELi rahastatavate Horvaatia piirioperatsioonide vastavust põhiõigustele.
  • Ombudsman leidis, et komisjon ei hinnanud piisavalt Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist rahastatavate seirepotentsiaaliga projektide mõju inimõigustele. Ta palus, et tulevikus hinnataks inimõiguste seisukohast iga projekti.
  • Küsitud selgitused hõlmasid tehisintellekti mõju ELi haldusasutustele ja haldusasutustes kogu ELis, seda, kuidas komisjon teeb kättesaadavaks volinike ja füüsilisest isikust ettevõtjate organisatsioonide vahelisi kohtumisi käsitleva teabe, seda, kuidas komisjon tagab inimõiguste austamise rahvusvahelistes kaubanduslepingutes, ning seda, kuidas komisjon annab pakkumismenetluste või projektikonkursside kontekstis teavet tagasilükatud pakkumuste kohta.

Euroopa Ombudsmani hea halduse auhind

Auhinnaga tunnustatakse ELi institutsioonide, asutuste, ametite ja muude organite eri osakondade algatusi, projekte ja muud tegevust, millel on nähtav ja vahetu positiivne mõju inimeste elule Euroopas ja mujal. Kõigil aastatel on Euroopa Komisjon võitnud mitu auhinda.

Lisateave

Viited õigusaktidele

Euroopa Liidu toimimise leping:

Euroopa Liidu põhiõiguste harta:

  • Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 on „õigus heale haldusele“ määratletud järgmiselt: „Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul.“
  • Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud, et „[i]gal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana“.

Määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.

Euroopa Ombudsmani aruanded

Isikuandmete käitlemine

Seotud lingid